GS1 on välja andnud uue etiketiandmete standardi TDS 2.0, mis ajakohastab olemasolevat EPC andmete kodeerimisstandardit ja keskendub kergesti riknevatele kaupadele, nagu toit ja toitlustustooted. Samal ajal kasutab toiduainetetööstuse uusim värskendus uut kodeerimisskeemi, mis võimaldab kasutada tootespetsiifilisi andmeid, näiteks värske toidu pakendamise aega, partii numbrit ning võimalikku „kõlblik kuni“ või „müügikuupäeva“.

GS1 selgitas, et TDS 2.0 standardil on potentsiaalsed eelised mitte ainult toiduainetööstusele, vaid ka farmaatsiaettevõtetele ning nende klientidele ja turustajatele, kes seisavad silmitsi sarnaste probleemidega nii säilivusaja järgimisel kui ka täieliku jälgitavuse saavutamisel. Selle standardi rakendamine pakub teenust üha kasvavale arvule tööstusharudele, mis võtavad RFID-d kasutusele tarneahela ja toiduohutuse probleemide lahendamiseks. Jonathan Gregory, GS1 USA kogukonna kaasamise direktor, ütleb, et näeme ettevõtete suurt huvi RFID-i kasutuselevõtu vastu toitlustussektoris. Samal ajal märkis ta ka, et mõned ettevõtted rakendavad juba toiduainetele passiivseid UHF RFID-silte, mis võimaldab neil liikuda tootmisest ja seejärel nende toodete jälgimisest restoranidesse või kauplustesse, pakkudes kulude kontrolli ja tarneahela visualiseerimist.

Praegu kasutatakse RFID-d laialdaselt jaemüügis esemete (näiteks rõivaste ja muude teisaldamist vajavate esemete) jälgimiseks varude haldamiseks.Toidusektoril on agaerinevad nõuded. Tööstusharu peab tarnima müügiks värsket toitu enne selle säilivusaja lõppu ning tagasikutsumise korral peab seda olema lihtne jälgida, kui midagi valesti läheb. Lisaks seisavad selle valdkonna ettevõtted silmitsi üha suureneva hulga riknevate toiduainete ohutust käsitlevate eeskirjadega.