Statistika kohaselt on Hiinas 2020. aastal lüpsilehmade arv 5,73 miljonit ja lüpsikarjamaade arv 24 200, mis paiknevad peamiselt edela-, loode- ja kirdeosas.

Viimastel aastatel on sageli esinenud „mürgitatud piima“ juhtumeid. Hiljuti on teatud piimabränd lisanud keelatud lisaaineid, mis on põhjustanud tarbijate poolt toodete tagastamise laine. Piimatoodete ohutus on pannud inimesi sügavalt mõtlema. Hiljuti pidas Hiina Loomahaiguste Tõrje ja Ennetamise Keskus koosoleku, et teha kokkuvõte loomade identifitseerimise ja loomsete saaduste jälgitavussüsteemide ülesehitusest. Konverentsil juhiti tähelepanu vajadusele veelgi tugevdada loomade identifitseerimise haldamist, et tagada jälgitavusteabe kogumine ja kasutamine.

Teaduse ja tehnoloogia arengu ning tootmisohutuse vajadustega on RFID-tehnoloogia järk-järgult inimeste vaatevälja jõudnud ning samal ajal on see soodustanud loomakasvatuse juhtimise arengut digitaliseerimise suunas.

RFID-tehnoloogia rakendamine loomakasvatuses toimub peamiselt kariloomadele implanteeritud kõrvamärkide (elektrooniliste siltide) ja madalsagedusliku RFID-tehnoloogiaga andmekogujate kombinatsiooni kaudu. Kariloomadele implanteeritud kõrvamärgid registreerivad iga kariloomade tõu, sünni, vaktsineerimise jms teabe ning neil on ka positsioneerimisfunktsioon. Madalsageduslik RFID-andmekoguja suudab lugeda kariloomade teavet õigeaegselt, kiiresti, täpselt ja partiidena ning kogumistöö kiiresti lõpule viia, et kogu aretusprotsessi saaks reaalajas jälgida ning tagada kariloomade kvaliteet ja ohutus.

Ainult käsitsi kirjutatud paberkandjal andmetele tuginedes ei saa aretusprotsessi ühe käega kontrollida, see on intelligentne juhtimine ja kõiki aretusprotsessi andmeid saab selgelt kontrollida, et tarbijad saaksid jälgida jälgi ning tunda end usaldusväärselt ja mugavalt.

Tarbijate või loomakasvatusjuhtide vaatenurgast parandab RFID-tehnoloogia juhtimise efektiivsust, visualiseerib aretusprotsessi ja muudab juhtimise intelligentsemaks, mis on ka loomakasvatuse arengu tulevikutrend.