Andmed näitavad, et 2022. aastal ületas Hiina tööstuslik lisandväärtus 40 triljonit jüaani, mis moodustas 33,2% SKPst; sellest moodustas töötleva tööstuse lisandväärtus 27,7% SKPst ning töötleva tööstuse ulatus oli 13 aastat järjest maailmas esikohal.
Aruannete kohaselt on Hiinas 41 tööstuskategooriat, 207 tööstuskategooriat ja 666 tööstuslikku alamkategooriat, mis teeb Hiinast ainsa riigi maailmas, kus kõik tööstuskategooriad on ÜRO tööstusklassifikatsioonis. 2022. aastal oli maailma 500 parima ettevõtte nimekirjas 65 tootmisettevõtet ning valitud on üle 70 000 spetsialiseerunud väikese ja keskmise suurusega ettevõtte.
Tööstusriigina on Hiina tööstusarengul olnud muljetavaldavaid tulemusi. Uue ajastu saabumisega on tööstusseadmete võrgustamine ja intelligentsus muutumas oluliseks trendiks, mis langeb kokku asjade interneti tehnoloogia arenguga.
IDC 2023. aasta alguses avaldatud ülemaailmses asjade interneti kulutuste juhendis näitavad andmed, et ettevõtete investeeringute maht asjade internetti oli 2021. aastal umbes 681,28 miljardit USA dollarit. Prognooside kohaselt kasvab see 2026. aastaks 1,1 triljoni dollarini, viieaastase liitkasvumääraga (CAGR) 10,8%.
Nende hulgas juhindub ehitustööstus tööstusharu vaatenurgast Hiina linna- ja maapiirkondades süsinikutipu ja intelligentse ehituse poliitikast ning edendab uuenduslikke rakendusi digitaalse disaini, intelligentse tootmise, intelligentse ehituse, ehitustööstuse interneti, ehitusrobotite ja intelligentse järelevalve valdkonnas, suurendades seeläbi investeeringuid asjade interneti tehnoloogiasse. Nutika tootmise, nutika linna, nutika jaemüügi ja muude stsenaariumide arenguga saavad tootmisoperatsioonid, avalik julgeolek ja hädaolukordadele reageerimine, omnikanalite operatsioonid. Rakendusstsenaariumid, nagu operatsioonid ja tootmisvarade haldamine (tootmisvarade haldamine), saavad Hiina asjade interneti tööstuse peamiseks investeerimissuunaks.
Kuna tegemist on Hiina SKP-sse kõige enam panustava tööstusharuga, tasub tulevikku siiski põnevusega vaadata.